Arvamuslugu ilmus Äripäeva veebis 13.06.23
Kliimaeesmärgid saavutame ainult siis, kui julgeme rohetehnoloogiad kiiresti appi võtta ning selles peitub ka meie tulevase konkurentsivõime võti, kirjutab Cleantech Estonia tegevjuht Kädi Ristkok.
Eesti riik on kliimapoliitika tegemisel mitu aastat tublisti seadnud sihte, sõnastanud sätteid ja rajanud raamistikku. Nüüd on vaja nina paberitest üles tõsta ja käised üles käärida. Kui tahame planeedi ülekuumenemisele veel lähi kümnenditel pidurit tõmmata, on viimane aeg astuda julgeid samme.
Olen viimastel aastatel panustanud Eesti kliimapoliitika kujundamisse ning riigina oleme seadnud ambitsioonikad, ent realistlikud sihid. Kuigi ka kliimaseadus ootab veel väljatöötamist, teame juba suuresti, kuhu suunas peame liikuma. Fookus on vaja nüüd pöörata seatud eesmärkide saavutamiseks vajalike lahenduste arendamisele ja kasutamisele.
2030. aastaks peaksime Eestis vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 8 miljoni tonnini. Kui 2020. aasta kliimaeesmärgid saavutasime Euroopas üksnes tänu sellele, et reguleerisime Euroopa Liidu süsinikuturu süsteemi abil, kui palju energeetika- ja tööstusettevõtted saavad kasvuhoonegaase heita, siis 2030. aasta kliimaeesmärke me business-as-usual-lähenemisega ning ilma riiklike regulatsioonide ja meetmeteta ei saavuta.
Esiteks, võtma olemasolevad rohetehnoloogiad laiemalt kasutusele. Sellised tehnoloogiad võimaldavad näiteks tuule- ja päikeseenergia tootmist, elektri salvestamist akudesse ja elektrilistele sõidukitele üleminekut. 2030. aastaks seatud kliimaeesmärgid saame sel moel täidetud.
Eestis on väiksemaid ja suuremaid ettevõtteid, mis selliseid rohetehnoloogilisi lahendusi juba pakuvad. Võttes need lahendused kiiremini kohalikul turul kasutusele, vähendame kasvuhoonegaaside heitmeid, aga loome oma innovatiivsetele ettevõtetele ka suuremad ekspordivõimalused.
Teiseks, looma uutele rohetehnoloogiatele soodsa kasvupinnase. Neid tehnoloogiaid, mis viivad meid 2040. aasta kliimaeesmärkideni ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, täna veel turul ei ole. Rahvusvahelise Energiaagentuuri säästva arengu stsenaariumi kohaselt tugineb enam kui kolmandik (35%) tehnoloogiatest, mille peaksime 2070. aastaks kliimaeesmärkide täitmiseks kasutusele võtma, sellistele tehnoloogiatele, mis on praegu alles prototüübi- või tutvustamisjärgus.
Sellel kümnendil on vaja globaalsele turule tuua rohetehnoloogiaid just nendele sektoritele, milles on eriti keeruline kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada, näiteks rasketööstuses (teras, tsement, kemikaalid) ja pikamaatranspordis (veoautod, laevandus, lennundus).
Suurt potentsiaali nähakse lahendustes, millega saab tehnoloogiliselt või looduslikult süsinikku kinni püüda ja ladustada. Samuti nähakse võimalust soodsamalt ja suuremas mahus rohevesinikku toota ning tööstuses ja pikamaatranspordis kasutada.
Et need lahendused loodaks ja turule toodaks, tuleb tagada selleks soodne regulatiivne keskkond, maandada ettevõtete ja investorite investeerimisriske ning suurendada valdkondlikku koostööd. Valdkondlikud katusorganisatsioonid, nagu Cleantech Estonia saavad selles riigile, teadusasutustele ja ettevõtetele abiks olla, tekitades ühise infovälja ja koostööformaadid.
Kuid kliimaeesmärkide saavutamisel on veel kolmas oluline samm. Rohetehnoloogiaid tuleb käsitleda ühe suurima majandusarengu võimalusena peale digipööret. Peame lõpuks aduma, et rohetehnoloogiate arendamise hoogustamine ei ole mitte ainult kriitilise tähtsusega kliimaneutraalsuse saavutamiseks, vaid ka meie tulevase majandusliku konkurentsivõime edendamiseks.
Haarame ohjad enda kätte
Paljud riigid üle maailma hakkavad mängima olulist rolli rohetööstusharude ülesehitamises, nende kulude vähendamises ja rohetehnoloogiate kasutuselevõtus. Kuid ainult neile riikidele, mis võtavad selles juhtrolli, saavad sellega seoses osaks ka märkimisväärsed majanduslikud kasud ja uued töökohad.
2030. aastaks prognoositakse rohetehnoloogiate turu suuruseks 600 miljardit eurot, mis on ligikaudu kolmekordne kasv võrreldes tänasega. Ka Eesti saab sellel kasvaval turul endale võimalusi leida, kuid meie edukus sõltub ambitsioonikusest ja proaktiivsusest juhtrolli haaramisel, aga ka osapoolte koostöö ning rohetehnoloogiate ökosüsteemi arendamise võimekusest. On viimane aeg rohetehnoloogia arendamise ohjad haarata!
