Eesti keeles all
Press release, 3 September 2024
"For us, it is important that the law links climate and economic goals, sets ambitious greenhouse gas reduction targets, and helps new clean solutions to enter the market quickly," said Kädi Ristkok, CEO of the Estonian Cleantech Association. She explained that "attracting large-scale investment will be key in the coming years, and the law must create a supportive environment for this."
The Estonian Cleantech Association sees three main challenges for the development of Estonia's clean economy, which the Climate Resilient Economy Act must address. Firstly, clean solutions developed in Estonia must reach the market before others to benefit from a first mover advantage in tough global competition. Secondly, we need to strengthen local market demand to build confidence among export partners. Thirdly, it is important that the state participates in clean technology investments and supports the attraction of large investments.
Ristkok says the law takes several important steps forward: "It proposes a framework to accelerate the testing and deployment of new technologies, defines criteria for green public procurement, and directs more public investment towards clean technologies." She added that the 30% climate funding proposed is crucial for attracting large investments to Estonia. State support for large-scale clean technology projects will build confidence among foreign investors and mitigate risks.
Cleantech entrepreneurs and investors shared several concrete proposals with the minister. Teele Niidas from UP Catalyst highlighted the potential of carbon sequestration in products. She stressed that "sequestering carbon in products is three times cheaper than landfilling in neighbouring countries. We should therefore give preference to the former in law."
Jorma Piir, from Sunly, raised energy consumption management as an important solution to help balance consumption and production in the electricity grid.
In addition to the Climate Resilient Economy Act, the preparation of a roadmap for the clean technology sector was discussed and agreed to be taken forward by the association in cooperation with the Ministry of Climate and other partners. The roadmap will identify the development barriers in the sector and analyse the opportunities to realise the sector's potential. The clean technology sector is forecast to grow eight-fold between 2022 and 2030, so the association sees the sector in Estonia growing significantly and contributing to the development of the clean economy worldwide through exports.
The meeting was attended by: Kädi Ristkok and Annabel Pops (Estonian Cleantech Association), Jorma Piir (Sunly), Jana Budkovskaja (Beamline Accelerator), Teele Niidas (UP Catalyst), Helen Sooväli-Sepping (TalTech), Yoko Alender, Kristi Klaas, and Marion Leetmaa (Ministry of Climate).
The Estonian Cleantech Association unites, supports, and represents cleantech companies that are engaged in the development, commercialisation, usage, financing, and other ways of supporting products, services, and processes that save the environment and climate.
–
Pressiteade, 3. september 2024
“Meie jaoks oluline, et seadus seoks üheks kliima- ja majanduseesmärgid, seaks ambitisoonikad kasvuhoonegaaside vähendamise sihid ja aitaks uued puhtad lahendused kiiresti turule,” lausus liidu tegevjuht Kädi Ristkok. Ta selgitas, et “lähiaastatel on võtmetähtsusega puhta majanduse suurinvesteeringute Eestisse meelitamine ning selleks peab seadus toetava keskkonna looma.”
Rohetehnoloogia Liit näeb puhta majanduse arengus kolme peamist väljakutset, mille lahendamisele peab kliimaseadus kindlasti kaasa aitama. Esiteks peavad Eestis loodud puhtad lahendused jõudma turule enne teisi, et kasutada karmis globaalses konkurentsis esimese turuletulija eelist. Teiseks peame tugevdama kohaliku turu nõudlust, et ekspordipartnerites usaldust äratada. Kolmandaks on oluline, et riik osaleks rohetehnoloogia sektori investeeringutes ja toetaks suurinvesteeringute siiatoomist.
Ristkok ütleb, et seaduseelnõu teeb mitu olulist sammu edasi: “Eelnõus pakutakse välja raamistik uute tehnoloogiate katsetamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks, määratletakse roheliste riigihangete kriteeriumid ja suunatakse rohetehnoloogiatesse rohkem riiklikke investeeringuid.” Ta lisas, et seaduseelnõus pakutav 30% kliimarahade suunamine rohetehnoloogiatesse on äärmiselt oluline suurinvesteeringute Eestisse toomisel. Riigi tugi rohetehnoloogia suurprojektidele tekitab välisinvestorites usaldust ning maandab riske.
Rohetehnoloogia ettevõtjad ja investorid jagasid minsitriga mitmeid konkreetseid ettepanekuid. Teele Niidas ettevõttest UP Catalyst tõi esile süsiniku toodetesse sidumise potentsiaali. Ta rõhutas, et “süsiniku toodetesse sidumine on kolm korda soodsam kui selle naaberriikides maapinda ladestamine. Seega peaksime ka seaduses esimest eelistama.”
Jorma Piir Sunlyst tõstatas olulise lahendusena energia tarbimise juhtimist, mis aitab elektrivõrgu tarbimise ja tootmise tasakaalu hoida.
Lisaks kliimaseadusele arutati ka rohetehnoloogia sektori teekaardi koostamist ja lepiti kokku, et liit koostöös kliimaministeeriumi ja teiste partneritega võtab selle ette. Teekaardis tuvastatakse sektori arengubarjäärid ja analüüsitakse võimalusi sektori potentsiaali realiseerimiseks. Rohetehnoloogia valdkonnale prognoositakse kaheksa-kordset kasvu aastatel 2022 kuni 2030, seega näeb liit ka Eestis sektorit oluliselt kasvamas ja panustamas läbi ekspordi puhta majanduse arengusse kogu maailmas.
Kohtumisel osalesid: Kädi Ristkok ja Annabel Pops (Eesti Rohetehnoloogia Liit), Jorma Piir (Sunly), Jana Budkovskaja (Beamline Accelerator), Teele Niidas (UP Catalyst), Helen Sooväli-Sepping (TalTech), Yoko Alender, Kristi Klaas ja Marion Leetmaa (Kliimaministeerium).
Eesti Rohetehnoloogia Liit ühendab, toetab ja esindab rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubandamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
.webp)
